reede, 2. august 2013

5 nädalat veel...

Eile möödus kaks kuud meie siin olemisest. Täpselt viis nädalat peab siin Hispaanias veel elus püsima. Ei jõua tõesssti ära oodata, millal saab oma armsasse kodukesse tagasi, oma armsasse voodisse Tauri kaissu :)

Kõik on väga hästi läinud vahepeal. Paco on väga tore ja armas meiega. Saame iga õhtu kui tahame toasty'sid (singi-juustu võileibu), mis on hässti rasvased ja krõbedad. Siis võime nii palju juua kui tahame (mitte alkoholi! :D) ja süüa jäätiseid enne kui Paco saabub, seda kaa muidugi salaja. Ja ka hästi maitsvaid küpsiseid, kuigi viimasel ajal on need juba üle visanud. Üks päev lubas Paco mul papagoiga pilti ja eile saime Kärolini ja maoga koos pildi. Tulnukas ja üks teine Bangladeshi vend on kaa väga toredad meiega, keda me kutsume Nunnuks. Nimi ütleb juba kõik.


Siiski pole kõik kaa täiesti tore olnud, kui välja arvata see, et minu keskmine sõrm jäi paar päeva tagasi õllevaadi ja gaasiballooni vahele, mis nüüd on üles paistetanud. Samuti pole meeldivad mõned inimesed siin. Tulnukas ütles, et me ei tohi mitte kedagi siin usaldada, et kõik on kümne küünega enda poole. Kuigi Tulnukas ja Nunnu on erandid. :D Keegi oli Pacole rääkinud, kuidas Tulnukas käib oma pausidel oma toas istumas, mida ta ka teeb. Ja nüüd Paco ei lase tüüpi kordagi silmist. Ma käisin kaa vahepeal oma toas..kommi söömas ja muid asju tegemas. Aga enam vist ei julge. Samuti peab ettevaatlik olema, kuna veits-metsa-poole-vend kannab Pacole ette, mida me joome. Me tohime ainult vett ja ainult vett juua, mitte mingeid karastusjooke ega kohvisid. Teine baari tüdruk Bulgaariast oli señora Mariale vahele jäänud, et jõi vett ja eit oli ka selle täiesti ära keelanud. Mida me peaksime sellise kuumusega, siis jooma. Meil pole ka mingeid puhureid baaris ja iga päevaga temperatuuri kraadid järjest tõusevad. Ma hakkan varsti vist tööd tegema lapp käes, et higi oma otsa eest pühkida. Õnneks me saime oma tuppa ventilaatori, aga seda kaa ei tohi kellelegi kuulutada.

Eelmine nädal olin veidike tõbine ja üldse ei saanud magada. Samal ajal nakatasin Kärolini kaa. Mul oli kurk nii valus ja hääl läks korraks ära..paariks päevaks, aga see oli peale väljaskäiku..:D Ärkasin üks öö üles ja niii hullult köhisin. Mõtlesin, et köhin kopsud varsti välja. Nüüd on kõik õnneks korras. Üleeile tehti meie toanaabrite toas tõrjet, kuna neil pidid mingid voodilutikad olema, ja seega kaks töömeest alustasid 11 paiku sellist köhimist, et minu oma ei mängi mingit rolli selle kõrval. See mürk, mida nad kasutasid oli nii tugev ja nad ei kasutanud isegi mingeid maske. Pärast kuulsin, et üks oli täiega ropsinud, aga no pole ime kaa. Ja nad ei kasuta seda mürki esimest korda. Igatahes meie koridor haises kaks päeva ja hais levis isegi klientideni. Ja me ei saanud meie igapäevase rutiini kohaselt enam üheni päeval magada. :(

Täna oli meil taas vaba päev. Käisime kõrval olevas linnas Pineda de Maris, et ennast neegriks päevitada. Lõpetasime ära põlenutena. Ja lained, oh need lained, täna olid need täiesssti metsikud. Ja ma sain oma uute bikiinidega vees hulpida. Eelmisel nädalal käisime Lorret de Maris. Saime tasuta rongisõidu nagu ikka. Šoppasime oma viimaste sentide eest. Kulutasin oma allesjäänud palga ära. Hiljem suundusime randa. See rand oli nagu tõesti ahhetama panev. Meri oli niiii ilus ja sinine ja seal oli niiii palju kaljusid ja kõik oli lihtsalt niiii super. Sain oma jalgadele mitu kriimustust, aga merevesi parandas need kohe :) Sõime ühes rannakohvikus, kus saime tasuta rannakotid kaasa. Ma polekski endale pidanud kotti ostma sealt, kui oleksin selle varem saanud. Siiski see rannakott sobib pigem toidukotiks mul Eestis:D Tagasi tahtsime sama moodi minna. Hiilisime rongijaama, kui järsku üks turvamees tuli midagi seletama. Meie rong oli just eest ära sõitnud ja turvamees ütles, et me saame bussiga, aga bussijuhile pidi rongipiletit näitama, et saada bussi, mida meil muidugi polnud. Õnneks enne meid oli seal veel üks noortekamp ja me kohmitsesime oma kottides. Mul olid ainult vanad rongipiletid rahakotis ja kuna bussijuhil oli kiire, siis turvamees tahtis kiiresti meie pileteid näha. Näitasin talle neid vanu rongipileteid ise täiesti närvis olles. Ja üllatus..ta ei vaadanud kuupäevigi ja ütles, et me ruttu juba bussi läheksime. Bussis saime teada, et bussijuht sõidab Pineda de Mari (järgmine linn Santa Susannast), kuigi meile öeldi, et see läheb Santa Susannasse. Jooksime ette ja palusime bussijuhil teha Santa Susannas peatuse, alguses ta keeldus, aga no, kes meile ei ütleks :D Jõudsime just õhtusöögi ajaks kohale.



Meie sukelduspaik

Ja ma suutsin pool pitsat ära süüa :D

Niimoodi ma oma põlved ära veristasin


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar