Esimene tööpäev

03.06.

Kuigi saabusime 31.05, pidime tööle asuma alles 03.06. Saime teada, et riietus tuleb iseendal muretseda, kõigil ükskõik, mis rahade eest, peaasi, et olemas. Valge pluus ja must seelik. See ei loe, et osadel on püksid ja ühel teisel praktikandil sinine pluus. Tööle minnes baariülemus Paco ütles, et alustan kolmest ja olen poole kaheksani tööl, ent vastuvõtust öeldi, et alustan poole neljast ja olen 11 – ni tööl. Sellised möödarääkimised on küllaltki tavalised Hispaaniast..Baaris oli alguses kõik väga uus. Erinevaid jooke oli suhteliselt palju. Tavaline rumm võib siin olla nii Bacardi kui mistahes rumm, sama on ka teiste jookidega. Malibuks kutsutake saadaolevat likööri nimega Balu ning kui keegi tellib Bailey’se, siis see segatakse kokku ühest kohviliköörist ning mingisugusest kookoseliköörist. Kõik alkohol ja teised joogid on kohalikud. Joogid said suhteliselt ruttu selgeks. Ja muideks kõige kangem on viski - 40%. Viin, rumm ja brändi on 25%. Pole ka ime, et kliendid nii ruttu siis purju ei jää. 

Tavaliselt alustan tööpäeva all basseini juures, siis korraks restorani ja õhtu lõpetan üleval baaris. Basseini ääres on üks teine hispaania naine ja kaks Bangladeshi meest. Takistuseks on see, et naine, kellega ma koos töötan ei räägi inglise keelt, ent saame kahepeale mu nõrga hispaania keele oskusega hakkama. Samuti oskab üks mees baarist veidike inglise keelt. Baaris töötavad mehed on kõik pärit Bangladeshist ning väga muhedad. Nad töötavad umbes 9-10 tundi ja saavad 400€/ kuus palka. Meie saame seitsme ja poole tunni eest, veidikene vähem, kui nemad ning meil on vähem tööd. Kahju neist..

Rääkides hügieenist, siis siin puudub selline asi. Basseini ääres vedelevad iga päev tühjad jäätisepotsikud, mida keegi ei kavatsegi koristada. Salvrätikuid on maas veelgi enam ning külastajad tammuvad nende sees. Ühe ja sama käterätikuga pühitakse nii lauda, põrandat kui ka nõusid, lisaks ka töölised oma jalanõusid!